TÜÜE seisukohad seoses kõrghariduse rahastusega
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus seisab tasuta kõrghariduse säilimise eest, kuna kvaliteetne ja kättesaadav kõrgharidus on Eesti kultuuri, ühiskonna ja julgeoleku vundament.
Leiame, et kõrghariduspoliitika kujundamisel tuleks lähtuda järgmistest väärtusest:
Eestikeelne ja -meelne haridus
Eestikeelne haridus on eesti keele säilitamise ja edasiviimise alustala. Just kõrgharidusel lasub vastutus eesti keele püsimise ja teadusliku arendamise eest, võimaldades 21. sajandi tähtsaimatel ühiskondlikel teemadel ka emakeeles arutleda. Eestikeelne kõrgharidus on kaasaegses maailmas seega kriitilise tähtsusega, et hoida elujõulistena eesti keel ja kultuur, mis moodustavad riigi olemusliku aluse.
Kõrgetasemeline ja konkurentsivõimeline teadus
Kõrghariduse ligipääsetavuse piiramine soodustab ajude väljavoolu ümberkaudsetesse riikidesse, kuivõrd tasuliste kõrgharidusprogrammide vahel valides võib kodumaine kõrgharidus kaotada oma eelise. Välismaal akadeemilise silmaringi avardamine on küll soositud, kuid kõrgharidussüsteem peab toetama ka talentide naasmist ning jäämist kodumaale, sest Eesti akadeemilise järelkasvu kindlustavad tänased ja tulevased üliõpilased.
Kõrghariduse kättesaadavus
Kättesaadav kõrgharidus on sotsiaalse mobiilsuse edasiviiv jõud, mis vähendab ühiskonna kihistumist. Kõrghariduse omandamisega kaasnevad kulud ei tohiks olla takistuseks õpiraja valimisel. Selmet soodustada elitaarse haridussüsteemi teket, tuleks noortele tagada võimalus kujundada oma eluteed sõltumata sotsiaalmajanduslikust kindlustatusest.
Laiapõhjaline julgeolek
Eesti julgeolek, nii sotsiaalne kui ka sõjaline, on iga kodaniku vastutus. Kõrgharidus panustab julgeolekusse nii otseselt, koolitades pädevaid spetsialiste, kui ka kaudselt, juurutades kriitilist mõtlemisoskust, argumenteerimiskultuuri ning teaduspõhist mõtteviisi. Mitmekülgne haritus kaitseb elanikkonda propaganda ja infosõja taktikate eest.
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse volikogu poolt 14.11.2024 kinnitatud seisukohad seoses kõrgharidusrahastusega on järgnevad:
18.1 Kõrghariduse rahastamine on korraldatud avaliku ja erasektori panuse toel nii, et leibkonnale kaasnevad kulud ei takista kõrghariduse omandamist. See on oluline tagamaks, et tasuta eestikeelne kõrgharidus oleks kättesaadav kõigile, vähendades seeläbi ka sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust.
18.2 Kõrghariduse riigipoolne rahastus peab tõusma vähemalt 1,5%-ni SKP-st. See on oluline tagamaks, et kõrgharidus Eestis oleks kvaliteetne ning püsiks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena.
18.3 Ülikoolid ja üliõpilaskonnad töötavad koos selle nimel, et tagada vajalik kõrghariduse rahastus õppekvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks ning tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks. Lisaks pööratakse tähelepanu sellele, et nii riiklikud kui ülikoolisisesed struktuurid oleks olemasolevatele ressursside vastavad ning mõistlikult korraldatud.
18.4 Õppelaen peab olema tagatud igale tudengile, selle maksimummäär peab vastama elukalliduse muutustele, kasumi intress ilma euriborita peab tervikuna olema kõige enam 1,9% ning tagasimakse seotud lõpetaja majandusliku seisuga.
18.5 Ligipääsu kõrgharidusele tuleb soodustada ka regionaalpoliitika kaudu. Seda saab tagada näiteks maakondlike kolledžite tegevuste toetamise ja sõiduhüvitise pakkumisega, et hõlbustada õppurite liikumist õpi- ja elukoha vahel.
18.6 Lähtuvalt perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lõppemisega 21-aastaseks saamisel peavad vajaduspõhist õppetoetust saama taotleda tudengid vanematest eraldiseisva leibkonnana samuti alates 21. eluaastast. Lisaks peab vajaduspõhise õppetoetuse määr käima kaasas elukalliduse näitajatega.
18.7 Vajalik on luua toimiv ja jätkusuutlik stipendiumite süsteem, mis toetab üliõpilasi igal erialal. Lisaks keskmise hinde arvestamisele tuleb senisest enam arvesse võtta ka vastuseid avatud küsimustele, mis toovad välja üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja/või erialaseid saavutusi.
18.8 Riik peab pakkuma tuge era- ja avalikule sektorile, et korraldada ühiselamukohtade loomine ja jaotamine viisil, mis kohaneks üliõpilaste vajadustega. Üliõpilaselamu kohtade jaotamisel tuleb arvestada taotleja vajaduste ning võimalustega, sealjuures tagades, et kõik kohad oleks optimaalselt täidetud.
